Nurgakivi saate lugu Pärnu kodust

Palju päikesepaneele ei ole alati kõige parem.

Päikesepaneelide müügis armastatakse suuri numbreid. Rohkem paneele, rohkem kilovatte, suurem tootlikkus, suurem aku. Kui number on suurem, siis tundub lahendus justkui automaatselt parem.

Sinna otsa räägitakse elektri ostmisest ja müümisest õigel hetkel, arbitraažist, paindlikkusturust, bilansi juhtimisest ning võimalusest energiaturul raha teenida. Vahel võib jääda lausa mulje, et piisab paneelide või ainult akupargi ostmisest ja edaspidi hakkab süsteem ise raha tegema.

Kõik see on tehniliselt võimalik. Aga enamiku koduomanike jaoks ei ole see tegelikult kõige tähtsam küsimus.

Kodu ei ehitata ju selleks, et hakata elektriturul kauplejaks või energiaturgu mõjutama.

Umbes samamoodi nagu tavaline koduomanik, kellel on aias kasvuhoone, ei kasvata seal kurke ja tomateid selleks, et hakata mõjutama nende hinda kohalikul turuplatsil - rääkimata maailma köögiviljaturust. Enamasti kasvatatakse ning säilitatakse kurke ja tomateid selleks, et need oma perega ära tarbida.

Sama loogika kehtib tegelikult ka koduenergia puhul.

Küsimus ei peaks olema selles, kuidas väikese koduse päikesejaamaga elektriturgu mõjutada, vaid selles, kuidas oma kodu energiavajadust võimalikult hästi katta, stabiliseerida ja kulusid kontrolli all hoida.

Kodu eesmärk on olla hea koht elamiseks.

Iga kodu tarbib energiat. Valgustuseks, kodumasinate kasutamiseks, sooja vee valmistamiseks, kütmiseks ja järjest enam ka jahutuseks või elektriauto laadimiseks.

Kui palju elektrit vaja läheb, sõltub maja suurusest, köetavast pinnast, elanike arvust ja sellest, millised tehnosüsteemid majas töötavad. Eesti kliimas mängib eriti suurt rolli küttesüsteem. Lisaks võivad energiavajadust märgatavalt kasvatada ventilatsioon, jahutus, saun, bassein, elektriauto või muud suuremad tarbijad.

Seetõttu ei olnud ka selle Pärnu kodu puhul kõige olulisem küsimus:
„Kui palju saame katusega elektriturult teenida?“

Palju praktilisem küsimus oli:
„Kui suure osa kodu elektrist saame ise toota ja kui palju vähem peame seetõttu elektrit ostma?“

See vahe on oluline.

Elektrienergia börsihind on ainult üks osa sellest, mida koduomanik lõpuks maksab. Elektri koju jõudmisega kaasnevad võrgutasud, maksud ja muud tasud. Isegi kui börsihind on mõnel tunnil null või negatiivne, ei tähenda see, et koduomanik saaks selle elektri tasuta.

Seetõttu on ise toodetud ja kohapeal ära kasutatud elektrienergia koduomaniku jaoks eriti väärtuslik. Kõige parem kilovatt-tund ei ole tingimata see, mille õnnestub kõige kallimalt võrku müüa.

Sageli on kõige väärtuslikum kilovatt-tund hoopis see, mida ei pea võrgust ostma.

Mis asi on baaskoormus ja miks seda tasub teada?

Igal kodul on elektritarbimine ka siis, kui keegi parajasti süüa ei tee, sauna ei küta ega autot ei lae.

Seda nimetatakse baaskoormuseks. Baaskoormuse moodustavad asjad, mis töötavad pidevalt või suure osa päevast: külmikud, ventilatsioon, ringluspumbad, basseiniseadmed, võrguseadmed, turvasüsteemid ja muu tehnika.

Näiteks, hoone baaskoormus umbes 0,75 kW. 0,75 kW ei kõla esialgu suure numbrina. Aga kui see töötab ööpäev läbi, tähendab see umbes 18 kWh elektrit päevas. Aasta peale teeb see juba umbes 6 700 kWh.

Kui maja tarbib pidevalt näiteks 500, 700 või 1 000 vatti, siis tasub teada, mis seda elektrit kasutab. Võib-olla on kõik täiesti põhjendatud. Ventilatsioon peabki töötama. Külmik peabki külm olema. Basseinipump peabki vett ringi ajama.

Aga kui kuskil töötab vana pump, tarbetult suur ringlus või mõni seade, mida tegelikult kogu aeg vaja ei ole, võib kõige odavam energiasääst tulla hoopis sealt.

Näiteks kui maja pidev koormus langeks 0,75 kW pealt 0,50 kW-ni, tähendaks see aasta jooksul ligikaudu 2 200 kWh väiksemat elektritarbimist. Selleks pole vaja katusele ühtegi uut paneeli ega garaaži suuremat akut. Vahel on kõige odavam kilovatt-tund lihtsalt see, mida ei ole vaja tarbida.

Samas on selle maja suhteliselt suur baaskoormus päikesekatuse jaoks ka väga hea uudis. Kui päike keskpäeval elektrit toodab, on majal peaaegu alati kuhugi seda energiat kasutada.

Kas elektrit saab tasuta?

Energiaturu uudistes räägitakse sageli tundidest, mil Nord Pooli elektri börsihind on väga madal, null või isegi negatiivne. Esmapilgul võib sellest jääda mulje, et nendel tundidel saab elektrit võrgust tasuta — või lausa makstakse peale, et seda tarbiksid.

Koduomaniku jaoks see päris nii ei tööta.

Elektri börsihind on ainult üks osa lõplikust elektriarvest. Nagu allolev graafik näitab, moodustab elektrienergia enda hind vaid osa kogu kulust. Ülejäänu tuleb võrgu edastustasudest, püsitasudest, maksudest, aktsiisist ja muudest kõrvalkuludest.

See tähendab, et isegi siis, kui Nord Pooli börsihind on mõnel päikeselisel tunnil 0 €/MWh, ei ole sel tunnil võrgust võetud elekter koduomanikule tasuta. Elektri koju toomise eest tuleb endiselt maksta.

Negatiivse börsihinna puhul võib turuhind tõesti olla alla nulli, kuid ka siis ei tähenda see automaatselt, et kogu sinu elektriarve muutub negatiivseks. Võrgutasud, maksud ja muud tasud jäävad alles.

Lihtsas keeles: tasuta börsihind ei tähenda tasuta elektrit kodus.

Ja just seetõttu on oma katusel toodetud ning kohapeal ära kasutatud elekter nii väärtuslik. Kui sa toodad elektri ise ja kasutad selle samas majas ära, ei pea sa seda kilovatt-tundi võrgust ostma ega maksma selle koju toomise eest.

Kõige odavam elekter ei ole alati see, mille börsihind on null. Sageli on kõige väärtuslikum hoopis see elekter, mille toodad ise ja kasutad kohe ära.

Katus saab teha rohkemat.

Iga hoone vajab katust niikuinii.

Uut maja ehitades tuleb katus ehitada. Olemasolevat maja renoveerides tuleb vana katus ühel hetkel välja vahetada. Kui see investeering tuleb teha niikuinii, siis miks peaks uus katus järgmised aastakümned ainult vihma, lume ja tuule eest kaitsma.

SOLARSTONE päikesekatuse puhul ei paigaldata valmis katusekattematerjali peale veel üht eraldiseisvat päikesepaneelide kihti. Päikeseenergiat tootev lahendus on osa katusest endast.

Katus kaitseb maja ilmastiku eest ja toodab samal ajal elektrit, mida maja iga päev vajab.

See muudab natuke ka küsimust tasuvusest. Tavalise katuse puhul ei küsi me tavaliselt: „Millal katus ennast ära tasub?“

Samuti ei hinnata näiteks uut küttesüsteemi ainult selle järgi, mitu aastat kulub iga lisainvesteeritud euro tagasi teenimiseks. Uus küttesüsteem võib olla vaiksem, targem, efektiivsem ja mugavam - see on osa kaasaegse kodu toimimisest.

Päikesekatuse puhul on seetõttu mõistlikum küsida:
„Kui palju suurem on investeering võrreldes tavalise katusega ning mida see lisainvesteering järgmiste aastate jooksul minu kodu energiakuludega teeb?“

Ja nüüd jõuamegi Pärnu maja päris numbriteni.

Päris maja. Päris arved. Päris tootmine ja tarbimine.

Nurgakivi saates kajastatud Pärnu kodu puhul ei vaadanud me ühe ilusa juulikuu päeva tootmisrekordit ega telefonirakenduse kõige ilusamat graafikut.

Vaatasime pikemat perioodi.

Analüüs hõlmab ajavahemikku 01.01.2025 – 31.07.2026 ehk 19 kuud. Selle sees on 19 Alexela/Elektrilevi elektriarvet, ligikaudu 52 000 elektriarvesti mõõtepunkti, päikesekatuse ja aku andmed ning Nord Pooli 15-minutilised elektrihinnad.

See annab juba päris hea pildi sellest, mida päikesekatus Eesti tingimustes teha suudab - ja mida ta teha ei saa.

Kõige lihtsam viis päikesekatuse mõju hinnata on vaadata lõpuks seda, mis koduomanikku päriselt huvitab:
kui palju elektrile raha kulus ja kui palju oleks tõenäoliselt kulunud ilma päikesekatuseta.

Analüüsitud 19 kuu jooksul maksis Pärnu kodu omanikud elektri eest kokku ligikaudu 4 891 eurot. Sama hoone, sama energiatarbimise ja samade elektrihindade juures oleks ilma päikeselahenduseta maksnud mudeli järgi ligikaudu 10 293 eurot. Vahe on umbes 5 402 eurot ehk 52%

See ei tähenda, et iga Eesti kodu säästaks 25 kWp päikesekatusega automaatselt 5 000 eurot.

See Pärnu kodu ei ole keskmine Eesti kodu. Lisaks peamajale tarbivad elektrit kõrvalhoone, välibassein ja -mullivann, sooja vee valmistamine, küte ja jahutus. Seetõttu on kogu hoonekompleksi energiavajadus tavalisest eramust oluliselt suurem.

Aga just see teeb näite paremini selgitatavaks. Kui kodul on päriselt palju energiat vaja, siis on ka väga hästi näha, kas toodetud päikeseenergia leiab kohapeal kasutust või mitte.

Kevadel ja suvel muutub maja elektrivajadus võrgust väga väikeseks.

Päikesekatuse mõju on kõige lihtsam märgata kevadel ja suvel. Näiteks 2026. aasta aprillis ostis maja elektrivõrgust keskmiselt ainult umbes 10 kWh elektrit päevas. Mais osteti võrgust terve kuu jooksul ainult 143 kWh ning elektriarve oli umbes 43 eurot.

See ei tähenda, et maja oleks mais järsku energiatarbimise lõpetanud. Bassein töötab. Ventilatsioon töötab. Sooja vett tehakse. Kodumasinad töötavad. Saunas käiakse. Lihtsalt suure osa vajalikust elektrist toodab sellel ajal maja enda katus ja osa energiast liigub läbi aku. Seda on hästi näha ka kogu aasta lõikes: kui päikesekatuse tootmine kasvab, väheneb võrgust ostetava elektri kogus.

Eesti talve ei saa ära kaotada.

Siit tuleb kogu loo kõige olulisem reaalsuskontroll.

Päikesekatuse probleem ei ole selles, et see jaanuaris katki oleks. Probleem on selles, et Eestis on jaanuar ja sajab katusele lund. Talvel paistab päikest vähe ning samal ajal vajab maja kõige rohkem energiat. Küte töötab rohkem, väljas on külm ning päevad on lühikesed.

Aga päikesekatus teeks ka talvel täpselt seda, mida ta peab tegema: toodab elektrit siis, kui päike paistab. Aga isegi kõige parem päikesekatus ei saa panna jaanuaris päikest seitse tundi kauem paistma.

Selle Pärnu kodu numbrid näitavad seda väga hästi. Detsembris, jaanuaris ja veebruaris osteti võrgust kokku 14 607 kWh elektrit, mille eest maksti ligikaudu 2 769 eurot. Need kolm kuud moodustasid tervelt 57% kogu 19 kuu elektrikulust.

Võrdlus suvega on väga selge. Mais 2026 oli kogu elektriarve umbes 43 eurot. Jaanuaris 2026 oli see ligi 799 eurot.

Sama maja. Sama päikesekatus. Sama aku. Erinevad on eelkõige kaks asja: kui palju päikest on taevas ja kui palju energiat maja samal ajal vajab.

Miks talvine tarbimine nii palju kasvab?

Siin aitavad mõõteandmed asja natuke paremini mõista.

Kui maja tavapärane baaskoormus on ligikaudu 0,75 kW, siis jaanuari ja veebruari öötundidel tõuseb pidev koormus umbes 3,5 kW-ni. See tähendab, et külmade kuude ajal lisandub tavapärasele tarbimisele suurusjärgus 2,7 kW pidevat lisakoormust, mis on suure tõenäosusega seotud kütte ja teiste külmaperioodil töötavate süsteemidega.

2,7 kW ei kõla jällegi tohutu numbrina. Aga kui see töötab ööpäev läbi, tähendab see umbes 65 kWh lisatarbimist iga päev. Nii hakkab muutuma arusaadavaks, kuidas külma jaanuari kuutarbimine võib jõuda ligi 4 000 kWh-ni.

See on oluline, sest siit tuleb järgmine küsimus.

Kas siis ei võiks lihtsalt rohkem paneele panna?

Esmapilgul tundub loogiline. Kui jaanuaris jääb elektrit puudu, puhastame katuse lumest ja paneme rohkem paneele. Aga päikeseenergia puhul ei teki lisatoodangut ainult jaanuaris. Rohkem paneele toodab rohkem energiat peamiselt siis, kui päikest on niigi rohkem - kevadel ja suvel.

Analüüsi järgi võiks selle maja 25kWp päikesekatus toota aastas ligikaudu 23 900 kWh elektrit. Hoone korrigeeritud aastane energiatarbimine on umbes 31 600 kWh. See tähendab, et katuse aastane toodang vastab ligikaudu 76%-le maja aastasest energiavajadusest ning umbes 67% toodetud energiast kasutatakse kohapeal ära.

See on juba hästi selle maja vajadustega sobitatud lahendus. Kui lisada katusele veel rohkem paneele, toodaksid need kõige rohkem juurde just ajal, mil majal on energiat juba praegugi piisavalt. Talvist probleemi see samas samas proportsioonis ei lahendaks.

Seetõttu jõuame tagasi artikli alguses öeldud mõtteni:
suurem number ei tähenda automaatselt paremat lahendust.

Hea energialahendus paneb omavahel sobima kolm asja:
kui palju maja energiat vajab, millal ta seda vajab ja millal katus seda energiat toota suudab.

Mida 40 kWh aku tegelikult teeb?

Selles kodus lisati 2025. aastal 40 kWh akujaam.

Aku puhul tasub meeles pidada üht väga lihtsat asja: aku ei tooda elektrit.

Ta saab ainult elektri kasutamise aega muuta. Kui energiat on palju või seda on odavam osta, saab aku selle salvestada. Hiljem, kui maja elektrit vajab, saab sama energia kasutusele võtta.

Pärnu kodu andmetest on näha, et 2026. aasta veebruaris ja märtsis koondus suur osa võrgust ostetud elektrist öötundidele ning päevasel ajal langes võrgu kasutamine kohati peaaegu nullini.

Lihtsas keeles: aku aitab maja energiakasutust ajas nihutada. See on natuke nagu vee kogumine paaki. Paak ei tekita vett juurde, aga võimaldab kasutada vett hiljem, siis kui seda vaja läheb.

Elektriakuga on põhimõte sama.

Miks tasub oma päikeseelekter ise ära kasutada?

19 kuu jooksul müüdi sellelt kinnistult elektrivõrku 12 363 kWh elektrit. Selle eest saadi netona kokku ainult umbes 270 eurot. See number ütleb päris palju. Kui sama energia saab kohapeal ära kasutada - näiteks sooja vee tegemiseks, basseini soojendamiseks, kodu tarbeks või akusse salvestamiseks - võib selle väärtus olla majaomanikule oluliselt suurem kui lihtsalt võrku müües.

See ei tähenda, et elektri võrku müümine oleks halb. Kui energiat jääb üle, on loomulik, et see liigub võrku. Aga ühe eramaja päikesekatuse projekteerimise eesmärk ei peaks olema võimalikult suure ekspordi võimekuse tekitamine.

Eesmärk võiks olla see, et võimalikult suur osa sellest energiast, mida maja nagunii vajab, tuleb oma katuselt.

Täpselt nagu kasvuhoone näites. Kui pere sööb oma kurgid ja tomatid ise ära, ei ole vaja muretseda, kas turuplatsi kurgihind täna tõusis või langes.

Mida selle Pärnu kodu näide tegelikult õpetab?

See maja ei tõesta, et igale Eesti kodule on vaja 25kWp päikesekatust või 40kWh akut.

Vastupidi.

See näitab, miks iga lahendus peaks lähtuma konkreetsest majast. Selle Pärnu kodu energiavajadus on suur ja seetõttu sobib sellele ka suur päikesekatus. Suur osa toodetud energiast tarbitakse kohapeal ning kevadest sügiseni võib võrgust ostetava elektri vajadus muutuda väga väikeseks.

Talvel muutub aga pilt teiseks.

Siis ei ole põhiline küsimus enam selles, kuidas katusele veel rohkem tootmisvõimsust mahutada. Olulisemaks muutub see, mis energiat majas tarbib, kui efektiivsed on süsteemid ning kuidas olemasolevat energiat paremini juhtida.

See ongi kogu loo peamine järeldus:
päikesekatust ei tasu projekteerida võimalikult suureks. Seda tasub projekteerida võimalikult hästi konkreetse kodu järgi.

Ja lõpuks tagasi katuse juurde

Alustasime lihtsast mõttest: iga maja vajab katust niikuinii.

Pärnu kodu 19 kuu andmed näitavad, mida tähendab see siis, kui sama katus teeb lisaks veel ühe töö. Ta kaitseb maja vihma, lume ja tuule eest - aga toodab samal ajal elektrit, mida maja iga päev vajab.

Küsimus ei ole seega ainult selles, millal päikesekatus „ennast ära tasub“.

Palju parem küsimus on:
Kui ma pean katuse nagunii ehitama, siis mida võiks see katus järgmised aastakümned minu pere jaoks veel teha?

Katus, mille ehitad täna, peab töötama ka homme.
KATUS. DISAIN. ENERGIA.