Kuidas valida oma kodule parim akusüsteem?

Akusüsteem kogub päikesepaneelide toodetud elektrienergiat tagavaraks ja võimaldab seda kasutada ka siis, kui päikesevalgust ei ole, näiteks öösel või pilvisel päeval. 

Õige akusüsteemi valimine võib segadusse ajada, eriti kui te ei tea, kuidas need süsteemid toimivad ja mille alusel võrrelda praegu turul pakutavaid eri tüüpi akusid. 

Koostasime selle lihtsa juhendi, et aidata teil valida oma kodule parim akupank. Juhendis käsitletakse kõiki peamisi kaalutlusi, mille põhjal saab teha teadliku otsuse ning valida oma kodule ja elustiilivajadustele sobiva akusüsteemi.

Mis on akusüsteem?

Aku on energiasalvestussüsteem, mida saab laadida päikesest või elektrivõrgust saadava elektrienergiaga. Päikesepatarei varustab teie kodu puhta, üpris keskkonnahoidliku ja taastuva elektrienergiaga, mis muidu tuleks hankida välisest allikast. Energiasalvestussüsteem sobib ideaalselt koduomanikele, kes soovivad saavutada maksimaalse energiakasutuse korvamise ehk omatoodetud energia tarbimise.

PV süsteemidega kasutatavaid akusid nimetatakse sageli „süvatsükliga akudeks“, sest näiteks autoakudega võrreldes saab neisse laadida ja neist välja lasta märkimisväärses koguses elektrienergiat.

Akupankasid on mitut liiki, näiteks plii-, liitiumioon-, läbivoolu- ja nikkelkaadmiumakud.

Koduseks kasutamiseks mõeldud akutüübid

Tehnoloogilised lahendused on erinevad olenevalt nende keemilisest koostisest. Oleme lahti seletanud kõige populaarsemad energiasalvestustehnoloogiad, et aidata teil leida oma päikesejaama toetama õige aku. 

Pliiaku

Pliiaku on aastakümneid olnud kõige populaarsem kodudes kasutatav akutüüp. Ehkki see vajab võrreldes mõne muu akutüübiga sageli hooldust, on see siiski saadaolevatest võimalustest üks odavamaid.

Sellel on madal energiatihedus (see tähendab, et see ei suuda talletada palju energiat ühe kilogrammi kohta). Pliiakud on saadaval nii märgakude kui ka suletud akudena. Pidage aga silmas, et märgpliiaku vajab korralikuks toimimiseks ventilatsiooni ja korrapärast hooldust, mis suurendab aku lekkimise tõenäosust. Aku rohkem kui 50% ulatuses tühjakslaadimine võib akut pöördumatult kahjustada ja selle kasutusiga lühendada.

Liitiumioonaku

Uued kodukasutuseks ette nähtud energiasalvestuslahendused hõlmavad sageli liitiumioonakusid, sest need on kerged, kompaktsed ja suurema mahtuvusega. 

Liitiumioonakud võeti päikesepatareides kiiresti väga laialdaselt kasutusele ja neid kasutatakse tavaliselt elektriautodes. 

Liitiumioonaku peab suhteliselt kaua vastu, vajab vähe hooldust ning on pliiakust kompaktsem ja kergem.

Enamiku nüüdisaegsete liitiumioonakude tühjenemissügavus (depth of discharge ratio, DoD), mis näitab, kui palju te akut laadimiskordade vahel kasutate, on vahemikus 80% kuni 95%.

Nende eeliste eest tuleb aga maksta kõrgemat hinda kui teiste akutüüpide korral.

Läbivooluakud

Läbivooluakud on suhteliselt uus tehnoloogia. Erinevalt muudest akusüsteemidest ei kasutata selle aku koostises raskemetalle, vaid veepõhist elektrolüütvedelikku. Laadimisel tekivad keemilised reaktsioonid, mis võimaldavad energiat salvestada ja edaspidi välja lasta.

Läbivooluakud on väga tõhusad, nende tühjenemissügavus on 100% ja kasutusiga 30 aastat, kuid need on suuremad, kallimad ja alles arendusjärgus.

Nikkelkaadmiumaku (Ni-Cd aku)

Lennukitööstuse lemmikaku. Nikkelkaadmiumaku on vastupidav ja suudab töötada äärmuslikel temperatuuridel. Tasub märkida, et see ei vaja keerulist akuhaldussüsteemi (BMS) ja on sisuliselt hooldusvaba.

Sellegipoolest kasutatakse nikkelkaadmiumakusid eluhoonetes harva. Kaadmium on väga mürgine element, mis võib keskkonda olulisel määral kahjustada, ja seetõttu on need akud mõnes riigis keelatud.

Mida tuleb teada enne akusüsteemi ostmist?

Valitav akutüüp oleneb sellest, kui palju elektrienergiat te vajate, kui tihti te seda vajate ja kui mitu päeva aastas kasutate.

Energiasalvestussüsteemidel on mitmesuguseid eeliseid alates varutoite tagamisest ja lõpetades raha kokkuhoiuga. 

Ja ehkki need võivad esmapilgul keerulised tunduda, on siin olulised tegurid, millele peaksite kaubandusvõrgust süvatsükliga päikesepatareid otsides tähelepanu pöörama.

Aku suurus ja kasulik mahtuvus

Aku mahtuvus näitab, kui palju elektrienergiat see suudab salvestada, mõõdetuna kilovatt-tundides (kWh). Oletame, et te tarbite 1 kWh elektrienergiat ja teil on 12 kWh aku. Sel juhul peab see aku vastu 12 tundi.

Mõnel akul võib olla kaks mahtuvust: kogumahtuvus ja kasulik mahtuvus. Peaksite vaatama viimast, mis näitab just seda, millist osa salvestatud elektrienergiast saab kasutada.

Valige akude hulgast, mille kasulik mahtuvus on vähemalt 10 kWh, sest need sobivad enamiku majaomanike põhilise elektrienergiavajaduse katmiseks ja tagavad elektrikatkestuse korral piisava varutoite. Suurema kasu saamiseks võite lisada oma süsteemi mitu akut.

Nimivõimsus 

Aku nimivõimsus näitab, kui palju elektrit see suudab toota, tavaliselt esitatakse see suurus kilovattides (kW). Pidevvõimsus on suurim elektrienergia hulk, mille aku suudab tagada konstantset võimsust vajavatele seadmetele, näiteks külmikutele. Teisisõnu näitab see nii seda, mitut seadet aku suudab samaaegselt elektritoitega varustada, kui ka seda, millised seadmed need on. 

Päikeseenergiasüsteemides on akude nimipidevvõimsus enamasti 3–5 kW ja nimitippvõimsus 5–7 kW. Nimitippvõimsus näitab, mis tüüpi seade vajab sisselülitamisel rohkem elektrienergiat, kuid töötab seejärel väiksema võimsusega.

Kasutusiga 

Aku kasutusiga mõõdetakse kolme eri mõõdikuga: eeldatav kasutusiga tööaastates, eeldatav läbilaskevõime ja eeldatav tsüklite arv. 

• Eeldatav tsüklite arv näitab, mitu korda saab aku täielikult täis ja tühjaks laadida. 

• Läbilaskevõime alusel saab võrrelda, kui palju elektrienergiat on võimalik aku kasutusea jooksul akust läbi lasta.

Üldiselt peavad liitiumioonakud vastu 5–15 aastat ja pliiakud tavaliselt 5–7 aastat, olenevalt sellest, kuidas neid kasutatakse.

Aku tüüp 

Aku tüübi määravad selles sisalduvad kemikaalid, mida kasutatakse energia salvestamiseks. Akutüüp ehk aku keemia määrab peaaegu kõik süsteemi toimimise aspektid. Kunagi olid pliiakud päikesekollektori- ja energiasalvestussüsteemidele kõige populaarsem valik, kuid viimastel aastatel on rambivalguses liitiumioonakud. Praegu on turul peamiselt kaht tüüpi liitiumioonakusid: nikkel-mangaan-koobalt- (NMC) ja liitium-raud-fosfaatakud (LFP). 

Energiaringe kasutegur

Iga elektrilise protsessiga on seotud kaod. Päikesepatarei energiaringe kasutegur näitab, kui palju elektrienergiat on kasutamiseks saadaval pärast aku laadimist ja seejärel sellesse salvestatud elektrienergia kasutamist. 

Oletame, et teie päikesepaneelid saatsid akusse 10 kilovatt-tundi (kWh), aga üksnes 7 kWh salvestati hilisemaks kasutamiseks. 

See tähendab, et aku töösüsteem kasutab 3 kWh elektrienergia salvestamiseks ja väljalaskmiseks, seega on energiaringe üldine kasutegur 70%. Mida suurem on see nimiväärtus, seda vähem elektrienergiat läheb salvestusprotsessi käigus kaduma. 

Milline on parim kodune akusüsteem?

Raske öelda. See, milline aku on teile parim, oleneb mitmest tegurist alates kodu suurusest ja lõpetades päikeseenergiapaigaldise karakteristikutega, aga ka sellest, mida te energiasalvestussüsteemilt ootate. 

Tavaliselt on kodusele päikeseenergiapaigaldisele parim liitiumioonaku. Kui aga eelarve on piiratud, võib pliiaku olla teile parim valik.

Kui te alles hakkate päikeseenergiat kasutusele võtma või plaanite katust vahetada, siis küsige kindlasti Solarstone’ilt ehitisintegreeritavate päikesepaneelide pakkumine!